Kogu Nigeerias olemise aja jooksul pole meie käest mitte ühtegi korda küsitud dokumente ega kontrollitud viisa kehtivusaega. Siiski millalgi pidi see juhtuma ning nagu Nigeerias kombeks, ikka kohas, kus seda kõige vähem oleks oodanud. Nimelt läksime Lagose lähedal ühele saarele, kus meil oli kohaliku kooliga kokkulepe, et tuleme lastele töötuba tegema. Saarele jõudses sammusime rõõmsalt kooli poole ning meile avanes kaunis vaade (palmid sombuse taeva taustal), millest Kaja kohe ka mõned pildid jäädvustas. Mõne hetke pärast jooksid meile järgi kaks erariietes kutti. Nad väitsid, et töötavad politseis ning kohalik konstaabel soovib meiega kohtuda. Meile näidati ka „kodus tegin ise“ politseinike tõendeid ning olime sunnitud suunduma kohalikku politseijaoskonda, kus meid ootas kiire ülekuulamine: Kes te olete? Miks tegite pilte? Näidake pilte! Miks pole mulle keegi teatanud, et te saarele tulete.
Õnneks meil oli võimalik paarile konstaablist tähtsamale inimesele helistada, kelle abile me lootma jäime. Samuti oli meil KOVi koolis õpetamise luba kaasas, mida olime ennist kaks nädalat üritanud hankida ning täpselt saarele minekuks ka saime. Jätsime piisavalt usaldusväärse mulje ning Kaja tänas südamlikult konstaablit, et viimane meie julgeoleku pärast ikka muret tundis. Küsimuse peale, et mis ohud meid täpsemalt sellel saarel valitsevad, vastas konstaabel naeratades, et loomulikult me ei pea muretsema. Keegi meid pantvangi võtma ei hakka. Järgmisel korral palus konstaabel aga kindlasti talle teatada, et neid olematuid ohte meil ka järgmisel korral poleks! Vestluse jooksul tegi konstaabel mulle silma ning küsis telefoninumbrit. Mille peale ma uhkelt vastasin, et meil ei ole lubatud oma numbreid turvalisuse kaalutlustel kellelegi jagada. Selle peale andis konstaabel meile ise oma signeeritud visiitkaardi! Siin ühiskonnas on väga oluline omada väga palju erinevaid visiitkaarte. Kui on mingisuguseid probleeme, siis tuleb kohmetult kogemata õige visiitkaart rahakotivahelt maha pillata ning probleem pidavat ise lahenduse leidma. Sama saare peal aga kõigest mõne tunni pärast kontrollisid ka migratsiooniametnikud meie dokumente, kui üritasime suure tee pealt džunglisse põigata. Õnneks meil olid dokumendid enam-vähem korras - Nigeeria viisa kehtis veel paar päeva, sest viisapikenduste koopiaid polnud me veel hankida jõudnud.
No comments:
Post a Comment