Toidumägi

Niimoodi me selgitame lastele tervisliku toitumise põhitõdesid, sest toidupüramiid tundus jama ja raske.

Aga algusest. Umbes seitsmenda projektitaotluse kirjutamisele ja selgitamisele järgnes edu. Me ei pöördunud enam otse Eefraimi poole, vaid tema kantseleijuhi poole, kes tundub rohkem tegude, kui sõnade mees olevat. Saime loa minna koolidesse rääkima toitumisest ning hügieenist interaktiivsel moel. Valisime välja 6 kooli Festacis, 1 lähipiirkonnas nimega Mile Two ning 3 saartel.

Esimene tund toimus kolmapäeval 12. mail. Algas seiklus sellega, et võtsime piisavalt aega hommikul ning jõudsime kooli ca 40 minutit varem, kui kokku lepitud. Koolidirektor hüüdis juba kaugelt: „Veronika!“; minu nime keegi õnneks või kahjuks ei mäleta. Esimene küsimus: „Mis te mulle tõite?“ (see küsimus ajab meid siin pidevalt hulluks – proovime väita, et tõime teadmisi või tervist või naeratusi, aga see nagu ei morjenda kedagi) ning siis algab minu piinamine: Kas sul on mulle ka selline särk, nagu sul endal on? Kas ma saaks su peasalli endale? Kuidas päikseprillidega oleks? jne. Apppi, ma ei või enam! Kui minu riiete nuiamisest aega üle jäi, siis rääkisime natuke Eestist ja Euroopast. Kell ligines kümnele. Liikusime klassi suunas.

Alustasime sellega, et oleme Euroopast ning Eestist. Isegi Euroopast polnud keegi lastest kuulnud. Võrdlused: Eesti väike, Nigeeria suur, rahvaarvud 1,4 miljonit 140 miljonit, pealinnad, aastaajad (viimane piltides, mida täiendamas õepoegade joonistused lumememmedest: porgand ninaks, teeb kõigile nalja), lipud ning lippude juurest (meil must muld ja neil roheline põllumajandus) liigume edasi toitumise juurde. Esimesena teeme väitlusmängu JAH/EI, kus lapsed peavad võtma poole toiduainete osas, kas see neile meeldib või ei ja siis seda põhjendama. Näiteks: šokolaad, riis, leib, plantaan, ebba (kohalik populaarne toit), porgand, jne. Lapsed vastavad üllatavalt hästi, miks mingi asi on hea: aitab kasvada, annab energiat, on hea rakkudele, annab proteiini jne. Vastused, miks ei toit ei meeldi on olnud nt sellised: ebba ja kala on ebameeldiva lõhnaga, šokolaad teeb augud hammastesse ja paneb kõhu valutama (mingid imelikud lapsed, kes tahtsid õpetajatele meeldida, ma arvan ), ebba on tihke ja ei lähe kurgust alla, porgand on kõva ja krõmpsub peas. Aeg-ajalt räägivad lapsed nii vaikselt, et ma ei kuule ning siis räägivad sellise aktsendiga, et midagi ei saa neist aru. Õnneks olid direktor ning mõni õpetaja ka seal, kes meid tõlkimisel aitasid. Mõned lapsed rääkisid nagu entsüklopeediad, lausa päheõpitud õpikuteksti. Üldjuhul tahavad nad vastata ja on agarad käsi tõstma. Aga nagu igas klassis, ka siin on 1-2 õpilast, kes kõikidele küsimustele vastuseid teavad ja käsi tõstavad.

Teisena rääkisime toidumäest (püramiidist), mille juhatasime sisse kempsupaberirullidest tehtud nukkudega hr Liha, Prl Šokolaad, Prl Tomat ning Pr Leib. Tegelased saavad kokku bussipeatuses ning hakkavad vaidlema, kes on olulisem ning lähevad lõpuks professor aju juurde, kes siis toidumäe põhimõtteid selgitab. Palume lastel palju kaasa rääkida ja esitame küsimusi ning köögiviljade juures jäime kõvasti hätta, sest hakkasid tulema kohalikud köögiviljad, millest me ööd ega mütsi ei teadnud, eriti mingid kohalikud lehelised. Selle parandamiseks läksime peale tundi oma kliinikusse ja palusime sealsetel õdedel ning arstidel meil kohalike köögiviljadega rohkem kurssi viia.

Kolmandaks rääkisime kätepesust ning kuidas seda teha ning üleüldisest hügieenist. Olime ka näitlikud oma seepide ja veekoti ning –kausiga. Lõpetasime sellega, et palusime lastel vastavalt toiduainete asukohale toidupüramiidis kas kükitada või seista või hüpata või pääsukest teha. Terves kehas terve vaim, iga päev vähemalt 30 minutit kehalist koormust!

Ise arvame, et läks hästi. Ka koolidirektor arvas, et oli tore ja hea on see, et laskusime laste tasandile. Hakkasime kohe ka väikesi kohendusi oma tegevustes tegema. One down, nine to go!