Tjah, eile oli vist jälle see päev, kus ma tahtsin ära. Neid päevi, neid hetki, neid ma ei teagi enam tunde on päris palju juba tekkinud. Millest nad tekivad? Ootamisest. Ootamisest. Ootamisest. Hra Eefraim lubas kolmap, et meie ukse taha ilmub reede hommikul kell pool kaheksa ilus valitsuse buss, mis ikka ilmub, ja viib meid maailma lõppu - tegelikult konkreetselt eile Black Heritage´i festivalile. Tüdrukud krabasid üles tulla 6.40, duši all käia ja nägu pähe maalida, aga see, mida ei tulnud, oli buss. Ja bussi ei tulnud veel kaks tundi. Poisid teavad juba nigeerlaste laiahaardelist mitteõigeaegsust, õigemini iga aeg on õige, peaasi, et enam-vähem samal päeval.
Kui me bussi peale saime, siis ei sõitnud me otse Badagrysse, vaid bussikummi pumpama kollektiivselt. Midagi nii absurdset pole ma tükk aega tundnud, et võtaks mingi asja lööks kedagi, kogu aeg oli meeles Primary Central School, kus ma pidanuks oma plaanidest rääkima, aga seal ma siis olin meeri kostialune, ootamas kaks tundi bussi, siis ootamas bussikummi pumpamist ja siis ootamas Piparmünta järglast ja Matthew Kingi. Peale selle tilpnesime valge pauerina hra chairmani sabas, kui too võttis vastu Lagose kuberneri. Isegi ei kätelnud seekord. Lihtsalt tilpnesime. Kui me kohale jõudsime, siis polnud keegi mõelnud meie istumiskohtade peale seekord, nii et küünitasime pilkudega üle tähtsate obade, Wole Soyienka ja jumal teab veel kelle vingeid aafrika tantsijaid vaatama.
Just nagu ainult need obad on olulised, mitte aga tantsijad, kellest igast ühest sõltub minu meelest festivali õnnestumine. Kusjuures igale tantsijarühmale öeldi enne obadele tantsimist, et nii nüüd lapsed viis minutit, ei rohkem. Oba on muide kohalik kuningas. Ja mina mõtlesin, kurat. Valitud killud valgetele, mida ma isegi näha ei saa, kuigi mina olin märksa paremas olukorras kui Jürks ja Kaja, kes olid istumiseks oleva kõrgendiku taga, mina vähemasti istusin sellel kõrgendikul, esialgu ühel kenal mustal naisel praktiliselt süles, sest kohta nagu ei olnuks minu jaoks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment