Liiklus ja transport

Kohutav, ebaloogiline, närviline, äkiline, kaootiline ja seda loetelu võiks veel pikalt jätkata – selline on Nigeeria liiklus. Liiklusmärke oleme näinud harva ning valgusfoore enamasti ainult Victoria saarel. Sebrasid nägime ka ühes kohas, seal kus liikulust põhimõtteliselt polnud. Liikluse reguleerijad moodustavad mitte just väikese osa sotsiaalsetest töökohtadest. Liiklemine käib valemi järgi, et kes enne jõuab, sellel vedas. Autod on ka ootuspäraselt mõlkis, aga sellest siin vist keegi ei hooli. Tundub, et siin võidab autode iludusvõistlused see auto, kus on kõige rohkem mõlke. Kui on mitmerealine maantee, siis sõidetakse slaalomit ning autodest möödudes lastakse signaali. Signaal, see on kohalike sõiduvahendite kõikse olulisem agregaat, see ei tohi rikkis olla, sest siis ei saa sõita, teised asjad võivad vabalt mitte töötada, noh nt suunatuled, puuduolev esistange, lömmis kummid, puuduvad kojamehed! Suunatulesid kasutatakse küll, aga me ei saa aru, mis puhul tavaliselt. Nt keset mitmerealist teed kihutab meie ees auto, viimased minutid vasakpöörde suunatuli sees, pöörata pole aga kilomeetreid kusagile. Suunatulesid kasutavad ka VIPid, nt Eefraimi autos pannakse need ohutulede süsteemis plinkima, kui sõidame pikas reas jälle mõnele kuulsusrikkale üritusele.

Igapäevane jalgsi tänavaületus on ka paras peavalu, aga märtsikuuga võrreldes oleme ka kõvasti arenenud. Ikka juba vaikselt astume julgemalt tee peale, autod ikka päris alla ei aja (no valged ju ka ;), keked ja okaadad annavad tulekust signaaliga märku, aga jah, silmad peavad olemas olema 360 kraadi. Meie igapäevasteks motoriseeritud abilisteks punktist A punkti B jõudmiseks on okaadad, keked ning minibussid. Nendest siis veidi lähemalt.

Okaada

Minu vaieldamatult lemmik. Üks levinuim liiklemisviis lühikeste vahemaade puhul. Okaada juhid on kiired ning osavad, vingerdavad mööda mistahes takistusest ning ka siis, kui muud liiklusvahendid seisavad juba tunde samas ummikus. Siiski esimesel korral ma veidi kartsin ka, sest Eestiski pole eriti mootorrattaga sõitnud. Okaadaga sõites saab vahest ka kiivri pähe, kuid minu meelest on valesti kinnitatud kiiver veel ohtlikumgi, kui ilma kiivrita. Need kiivrid on nagu munakoored peas ning on juhtunud meil sedagi, et poole sõidu pealt hüppab teine veel peast äragi. Okaada juht võtab korraga peale tavaliselt ühe või kaks reisijat ning mina ja Kaja võtame tavaliselt ühe okaada kahe peale. Kaja ikka veel veidi väriseb, kui sellega sõidame ning istub alati keskele. X vahemaa läheb maksma kokku 150 nairat.

Keke

Kolmerattaline mootorratas kabiiniga. Esmapilgul võib tunduda ohutum kui okaadad, aga ka siin sõltub kõik juhist ning tema sõidustiili ning temperamendi sümbioosist. Keke on mõeldud kolmele reisijale, kuid annab mahutada ka rohkem. X vahemaa läbimise eest tuleks keke juhile maksta mitte rohkem kui 200 nairat kamba peale. Kaja ja Veronts on kõige paremad tingijad, teised maksavad tavaliselt rohkem ;) Iga hommik algab keke parklas pihta tingimisega 400 (meie naerame ja ütleme, kuulge, see on ju valge inimese taks), 300 (no ikka ei taha maksta), 250 (kuulge, poisid, iga hommik sama jama, me teame, et õige hind on 200). Tavaliselt me jääme lõpuks peale!

Lugu 1

Ühel hilisõhtul, tegelikult kümne paiku, üritasime kesklinnast hotelli pääseda, kuid ettevõtmine osutus päris keeruliseks. Esiteks oli juba kottpime ning ega meid ei tahetud suvaliste okaadadega koju lubada. Liiga ohtlik ning ka üpris kallis, sest transpordi hinnad õhtu saabudes lausa mitmekordistuvad. Lõpuks pakiti meid kekesse ning pidime sinna siis kuuekesi ära mahtuma. Hind lepiti kokku 1000 nairat, mis on minu meelest lausa puhas röövimine, sest tegemist oli endiselt X vahemaaga. Lõbusam osa algas aga siis, kui pidime kuuekesi sinna sisse mahtuma. Ermes istus ette keke juhi kõrvale ning ülejäänud viis mahutasid end tagumisele istmele ära. Mina potsatasin Kajale ja Fabriziole sülle, Katrina istus Jürgeni süles ning nii hakkasimegi hotelli poole liikuma. Sõidu ajal selgus, et kekel ei tööta esituled ning aeg-ajalt sõitsime kottpimeduses, eks juhil on omad sensorid, millele ta sõidu ajal reageerib, ei tea. Sõitsime kõikidest aukudest läbi, mis teele jäid ning eriti põnev oli neil, kes süles istusid – peale igat hüppekat olime näoga katuses kinni ning iga keeru peal põhimõtteliselt kekest väljas! Jõudsime õnnelikult kohale ning lõppkokkuvõttes oli päris naljakas, jäi vähemalt meelde. Aga nüüd teame ka, kuidas satuvad meie kehale salapärased sinised laigud.

Lugu 2

Tegemist taaskord X vahemaaga ning võtsime kolmekesi keke. Keke juht oli nõus meid 250 naira eest hotelli viima. See oli kõige hirmutavam keke sõit üldse. Sattusime ummikusse ning keke juht läks selle peale väga närvi. Hakkas teiste juhtidega ülbitsema ning meile kurtma, et ikka ummik ja me ikka maksame talle liiga vähe. Mingil hetkel läks tal ühe autojuhiga tõsiseks vaidluseks ning autojuht hõikas meile, et ohutum oleks kekest välja hüpata, sest meie juht on hull ning halb inimene. Selle peale läks keke juhi katus täiega sõitma ja Murphy seadusele kohaselt hakkas samal hetkel ka autode kolonn liikuma. Keke juht vajutas julmalt gaasi ning hakkas vingerdades autole ette sõitma. Osavalt, kuid siiski väga ohtlikult, autost jäi tavaliselt puudu mõned millimeetrid. Kaja hakkas karjuma ja lajatas juhile ka paar korda selga, et lõpetagu ära. Mõne hetke pärast hüppas ta kekest välja, teda saatmas antud autos istujad ning hakati hambuni relvastatud politseinikega peaaegu, et kaklema. Meie olime päris hirmul, kargasime sõiduriistast välja, pistsime juhile veidi nairasid taskusse ning tegime kiiresti sääred. Veidi ebameeldiv oli, tuleb tunnistada.

Minibussid

… on kõige soodsamad (X vahemaa 20-50 nairat) liiklusvahendid, samas on nad piisavalt ebamugavad ning aeglased. Vahest on pingid lahti ning kõiguvad nagu kiiktoolid, teine kord on jälle nii palju inimesi, et pole enam hingamisruumigi. Busside uks on alati lahti ning konduktor põhimõtteliselt ei istugi, vaid kõõlub ukse kohal ning hõikab iga kümne sekundi järel bussi marsruuti. Ummikusse sattudes väga ebapraktilised, sest palavus on neis erakordselt talumatu ja ummikutest nad vastupidiselt okaadadele ning kekedele läbi ei murra.