(ühesõnaga, ma ei ole kindel, et see kõigi kohta kehtib, ja kaua see siin kehtib, mis ma kirjutan, aga ma kirjutan ikkagi, sest see on blogi ja see on luuletus ja blogi ja luuletus kõlavad hästi kokku, aegajalt) Erinevalt Kajast-Verontsist polegi mul plaanis väga asjalikku juttu ajada. Räägin seda, mis tuleb. Võib-olla tuleb midagi head ka, aga igal juhul tuli luuletus. Igal pool oleme me uibud, osad inimesed kui nad näevad valgeid tulemas saadavad otsekui kokkusurutud õhusuudluse, millele pole kätt ette pandud, läbi õhu meie suunas, kuulda on pea igal pool "Welcome"i ja eesnimesid ja soovi saada telefoninumbreid ja tavaliselt pannakse meid praktiliselt kogu aeg tähele. Meie ei saa ennast kuidagi varjata.
*
Ma ei ole olnud
ei Jumal, ei kuningriik
aga siin
kus valge inimene
on teinud
Jumala ja kuningriigi
pean seda olema
võrdluses kohaliku
albiinoga
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment