Wednesday, March 10, 2010

Elu enne kurrunurruvuti aega


Your security guys is most important for us. Nigeria is safe place, dont worry.

Peab tunnistama, et me pole siin Lagoses jäetud saatuse hoolde. Siiani on meiega alati keegi tegelenud ning omapäi pole me veel saanudki ringi kolada. Õigemini alguses me ei tohigi, peab enne väikese päevituse saavutama ning veidike tutvuma, kuidas asjad siin tegelikult käivad. Meiega tegelevad põhiliselt mehed, mis peaks naiste positsiooni kohta ühiskonnas juba midagi ütlema. Üks naine siiski on - Martha, kes peaks olema meie mentor ja kelle käest oleme teada saanud, et kohalikud naised kulutavad igakuiselt palju raha ja tunde kunstküünte (sh varbaküüned) ning erinevate juuksestiilide juurutamisele, et kenad välja näha.

Hotell, kus me esimesed päevad elame, tundub normaalselt turvatud olema. Siseneda tuleb läbi kahe värava ning isegi turvamees ukse ees ootamas. Mis siis, et ta enamuse ajast baaris istub ning Nollywoodi filme vaatab. Siiski pani ta kohe tähele, kui mõtlesin „puurist“ korraks põgeneda ning väikese jalutuskäigu teha. Turvamees jooksis kohe järele ning üritas mind ümber veenda. Tal ei jäänud lõpuks muud üle, kui minuga kaasa tulla. Nii kui me viimasest väravast välja saime pidin leppima saja jälgiva silmapaariga tänavalt. Samuti olid hotelli baarist mingid tšikid meile järgnenud ning pika diskussiooni tulemusel nõustusin hotelli tagasi minema. Nii palju siis esimesest jalutuskäigust millele järgnes Ghana tšikkide poolt korraldatud järjekordne fotoseeria, kus peastaarideks Kaja ja Veronts.

Meie hotellis veedetud päevad on väidetavalt kohaliku standardi järgi üsnagi luksuslikud. Varsti kolime peredesse, kes on hoolikalt välja valitud ning keda kõik osapooled usaldavad, sest turvalisus on ikkagi esikohal (vähemalt nii meile alguses lubati, kuidas tegelikult läks kirjutame ja joonistame varsti). Uurisin, et kas seal on meil ka kliimaseade toas ning selle peale tuli vali naer. Järelikult mitte. Iseenesest hakkan juba selle kuumusega (nagu sauna eesruumis või botaanikaias) harjuma siin, kuigi endiselt naudin autoga sõitu, mitte liikluse, vaid töötava konditsioneeri pärast. Tõesti mõnus. Siin on igal vanal mersul töötav kliimaseade. Palavuse käest pole tänavatel kuskile põgeneda.

No comments:

Post a Comment