Wednesday, May 19, 2010

Me koduke on tilluke, kuid ta on armas minule


Aprilli lõpus jõudsime oma Nigeeria koju. Kolimisprotsess oli piinarikas, sest 1,5 nädalat kolisime homme, homme, homme ja kui lõpuks kolimiseks läks, siis pidid kotid poole tunniga pakitud olema.
Kodus on meil söögiruumiga elutuba, kolm magamistuba ning köök. Peasissepääs ja tagauks. Maja ees on valvur ning maja ümbritseb suur tara, öistelt käikudelt tulles peame valvurile helistama, sest muidu tara taha ei lasta. Maja on kahekordne, meie elame esimesel korrusel.

Saabusime siia ühel laupäeva õhtul. Majas ei olnud peale 6 madratsi mitte midagi. Ka vett ja elektrit mitte. Iga toa nurgas oli hunnik krohvi ja muid ehitusrelikte. Mulle tundub, et Nigeerias tehakse ehitustöö ära, aga teenuse sisse ei kuulu ehitustöödejärgne prahi koristamine. Kiire esimene koristus väikese luuaga tehtud, saime madratsid maha panna. Kuna mulle ja Veronikale ei sobinud vastuvõtva organisatsiooni poolt organiseeritud kasutatud ning ülihalvasti lõhnavad madratsid, siis võtsime nõuks magada ühe uue suure madratsi peal, mis oli organiseeritud kohaliku omavalitsuse hr Eefraimi poolt. NB! Majja kolides sai alles meie vastuvõttev organisatsioon aru, et nende vabatahtlikeks on kolm naist ja kolm meest ning et nad olid organiseerinud meile magamisasemeks kolm pooleteise inimese madratsit. Kuna ka KOV oli omalt poolt panustanud kolme kaheinimese madratsiga, sai see probleem õnneks lahenduse.

Esimesed päevad veetsime vee ja elektrita. Elekter saabus põhimõtteliselt, kui meile saabus umbes nädal peale kolimist generaator, mida kasutame igapäevaselt. Kohalik elektrifirma NEPA (never expect power again) on oma kaubaga suhteliselt kitsi. Tavaliselt on meil päevas mõned tunnid nende elektrit ja ülejäänud aja me kas ei kasuta elektrit (hommikust 19ni) või kasutame generaatorit (alates 19st õhtul, kui läheb pimedaks). Generaator teeb jubedat mürinat ja asub kahjuks minu ning Verontsi toa taga. Eriti mõnus!!! Oma toas on vaja väga kõvasti rääkida ja köögis peab lausa karjuma. Kui me ka enda generaatori välja lülime, siis teiste omad üürgavad edasi, mõnel lausa nt kella 4ni hommikul. Magada on palav ja seega aknad meil lahti (aknaorv kaetud trellide ja sääsevõrkudega) ning kuuldavus hea. NEPA tulekut näeme, kui koridoris pirn roheliselt põlema hakkab, siis võtame generaatori välja ning vahetame NEPA vastu. Taskulamp on alati käeulatuses. Öösel paneme alati NEPA režiimile, et äkki ta siiski tuleb ja me saame kasutada konditsioneeri. On olnud unetuid öid, kus magada on võimatu, igast poorist lahmab vett ja midagi eriti teha ka ei anna. Tavaliselt on need ööd, kui peab hommikul kell 7 ärkama!

NEPA elektriga on seotud ka kraanivee olemasolu, sest vee katusel olevasse tünni pumpamine töötab NEPA elektriga. Tavaliselt saame duši all käia 2-3 korda nädalas. Ülejäänud ajal käime kausi all ehk siis nagu vanasti (vanaema juures Sigaste) saunas – vesi kaussi ja siis lobista sellega, kuidas omal soovi on. Poisipea ruulib! Vett tellime veepoiste ehk malamite käest. Ütleme valvurile, et soovime vett ning siis veidi ja pärast on malam veega kohal ja valab selle meie köögis asuvasse veetünni. Malamil on kook üle õla ning mõlemal pool ca 10 liitrine nelinurkne tünn. Teenus maksab 50 nairat (4 EEK). Ühed malami poisid tõid vett ka 20 ühiku eest, aga kuidagi piinlik on sellise füüsiliselt raske töö eest nii vähe maksta.

Nüüd on meil juba olemas söögilaud, gaasipliit, külmik, generaator, teler, sohva toolidega, voodid, voodikapid, kardinad ning konditsioneer (mida võib kasutada vaid NEPA ajal, kuna generaator pole nii võimas). Muuseas, esimesena tuli teler!!!! Enne generaatorit  Meie kõikide voodid on kaetud ka moskiitovõrkudega, tunnen ennast nagu tõeline printsess baldahhiinvoodis.

Üks päev käis hr Eefraim meil külas ja ütles, et meil on väga räpane! Ta siis organiseerib meile koristaja. Ausalt, tal on täiesti õigus, meil on räpane. Eestlased üritasid koristamisgraafikut teha, aga kuna meie vastuvõttev organisatsioon organiseerib võimalusel kord nädalas koristaja, siis itaallased arvasid, et nii sobib küll, et meie arusaam puhtusest ning mustusest on erinev. Ja kuidas veel! Külmkapis vedelev pudelist väljunud koka ei häiri pudeli omanikku, haisev külmik häirib vist vaid mõnda eestlast nagu ka terves majas vedelevad tühjad pudelid või pahkluuni liiv või päevade kaupa pesemata nõud ning pliidil vedelevad toidujäänused. Mugav on ju, kui ema sinu eest kodus kõik ära koristab 

Aga ma ei kurda, va itaallaste koristamiskombed. Hea on vabatahtlikuna elada tavaliste inimeste kogukonnas ning nende rõõmudest ning muredest osa saada ning tavalise nigeerlase elu ei ole teps mitte meelakkumine. NB! Meie 4-toaline korter on siinses ühiskonnas tõeline luksus.

No comments:

Post a Comment